Jahirelvade ja laskemoona tollikontrollist

Kokkuvõtted relvaseadusest, jahiseadusest, Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt, Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt jm.

1. Vastavalt Eesti seadustele võib meie riigis jahti pidada välisriigi kodanik, kes ka omal maal omab jahitunnistust ja relvakandmisluba. Välisriigi kodanikule väljastatakse Eestis asuva jahipiirkonna omaniku või kutsuja taotlusel välismaalase jahitunnistus. Tunnistusi väljastab Eesti Jahimeeste Selts. 

2. Välismaalane saab üle piiri tuua oma relva, siis kui tal on oma maa vastava asutuse poolt välja antud Euroopa Liidu relvapass. Relva võib jahipidamiseks laenata ka kohalik jahimees.

3. Eestis spordivõistlusel, õppusel või jahil viibiv välismaalane võib soetada laskemoona teda kutsunud isiku või asutuse kirjaliku taotluse alusel antud relva ajutise sisseveo loa esitamisel. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada relvaseaduse § 46 lg-s 5 märgitud koguseid.
 

Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;
2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahirelva kohta;
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahirelva kohta;
5) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 1000 sütikut.
 
Eelpoolnimetatud kogused võivad laskemoona ühe relva kohta jahimehel või laskesportlasel piiriületusel kaasas olla.
 
4. Euroopa Ühenduse territooriumil tulirelva ja laskemoona edasitoimetamise aluseks on Euroopa tulirelvapass, millesse on vajaduse korral kantud riigi pädeva asutuse luba reisida ühest liikmesriigist teise Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ning sellele tulirelvale mõeldud laskemoonaga (vt koguseid punktist 3) (relvaseaduse § 621 lg 1).
 
5. Eestis väljastab füüsilisele isikule Euroopa tulirelvapassi tema elukohajärgne prefektuur isiku taotluse alusel, kui isikule on väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning on tasutud riigilõiv. Euroopa tulirelvapassi kantakse jahipidamise või vastava spordialaga tegelemise otstarbega relvaloale kantud relv. Euroopa tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Euroopa tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral.
 
6. Teise liikmesriiki on õigus reisida Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ja selle laskemoonaga pädeva asutuse eelneva vastava loa olemasolul. Eestis on pädevaks asutuseks Politsei- ja Piirivalveamet.
 
7. Isik, kellele on väljastatud Euroopa tulirelvapass, ei pea omama teise liikmesriigi pädeva asutuse luba, kui ta kutsega tõendab, et soovib külastatavas liikmesriigis tegeleda jahinduse või laskespordiga. Sellisel juhul võib jahindusega tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut C- või D-klassi kuuluvat tulirelva, laskespordiga tegelev isik võib enda valduses hoida ühte või mitut B-, C- või D-klassi kuuluvat tulirelva (relvaseaduse § 62¹).
 

KOKKUVÕTE
  • Teise liikmesriiki on õigus reisida Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ja selle laskemoonaga pädeva asutuse eelneva vastava loa olemasolul. Eestis on pädevaks asutuseks Politsei- ja Piirivalveamet.
  • Isik, kellele on väljastatud Euroopa tulirelvapass, ei pea omama teise liikmesriigi pädeva asutuse luba, kui ta kutsega tõendab, et soovib külastatavas liikmesriigis tegeleda jahinduse või laskespordiga. 
 
8. Kui liikmesriik on keelustanud teatud liiki tulirelvade riiki sissetoomise, siis tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline sissekanne. Politsei- ja Piirivalveamet esitab teistele liikmesriikidele nende tulirelvade loendi, mida tema riigi territooriumile ei lubata ilma eelneva nõusolekuta tuua.
 
9. Euroopa Liidu välisest riigist on jahirelva ja laskemoona sisseveol ning väljaveol vajalik Politsei- ja Piirivalveameti eriluba (relvaseaduse § 60 lõiked 4 ja 5). Jahirelv ja laskemoon peavad loal märgitud kuupäevaks olema Eestisse sisse või Eestist välja veetud.
 
10. Eriloa vorm on kehtestatud siseministri 13. aprilli 2007. aasta määrusega nr 30. Eriloa A-osa kuulub peale täitmist tagastamisele Politsei- ja Piirivalveametisse.
 
11. Kui jahirelv kuulub relvakollektsiooni või on tegemist tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoonaga, siis kohaldatakse neile relvaseaduse teisi sätteid, mis käsitlevad relva ühest liikmesriigist teise edasitoimetamist. Tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona käitlemist reguleerib relvaseaduse § 20, relvade kollektsioneerimist relvaseaduse 4. peatükk „Relvade kollektsioneerimine”.
 
12. Järelevalvet relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle teostab Maksu- ja Tolliamet (relvaseaduse § 88 lg 1).
 
 
Koostas
Piret Tinkus
MTA tollikorralduse osakonna peaspetsialist
676 3251

 



Tagasi | Üles